2012. aasta 51. nädal Pesaleidja kassitoas, 17.-23. detsember

17.-23.detsember 2012

Meie kassitoa veteran Bagheera on oma päris kodu otsinud juba viimased neli aastat. Ja esimest aastat saab ta jõule päris kodustes tingimustes veeta - nimelt kolis Bagheera tänasest (18.detsember) hoiukodusse. Kui Bagheera koos vabatahtlikuga oma uue kodu ette saabus, kostist transpordipuurist põhjalik ja kergendav ohe. Justkui tahtnuks öelda: "Lõpuks ometi!" Uute valduste omastamine käis tal mänguliselt ja lustlikult. Vaid minutitega võlus ta ära kõik elanikud oma uues kuningriigis :) Nüüd pikutab uhkelt keset diivanit ja põõnab magusat und.

Kassitoas olid 18. ja 19.detsember ühed põnevad päevad. Saime juurde 10 kiisut Pärnu varjupaigast ja üheks päevaks saime appi ka teine samapalju uusi vabatahtlikke ehk siis toredad üliõpilasaktivistid EÜL'ist tulid meile külla. Ei ole sugugi patt öelda, et kassid olid vaimustuses.

Suure toa uusi pärnakaid käidi vanade olijate poolt uudishimulikult nuuskimas, et rääkigu nad välja, mis elu seal Pärnumaal on, keegi meie mulkidest pole ju kunagi suvepealinna sattunud...

Polly nagu ikka, virk ja kraps tütarlaps näitas kõigile, et ta on õla peal tasakaalu hoidmise tšempion ;) Tibi aga ei lasknud Pollyl niisama lihtsalt tiitlit hoida ja näitas õla peal istumises täiesti uut taset. Nii nad mõlemad siis seal kordamööda kõigi vabatahtlike seljas ronisid :)

Salome valis vabatahtlike seast omale kindla lemmiku – toolile puhkama istunud noormehe ja tema sülest ta enam ära tulla ei kavatsenudki. Pilgust võis kindlalt välja lugeda, et vot see siin on minu inimene :) Tegelikult veel enne seda, kui EÜL'i pere lahkus, nad ütlesidki oma sõbrale, et "tsau siis, me tuleme sind siia kasside juurde vaatama varsti." :)

Rallitamist ja mänguoskuse näitamist jagus suuretoa kiisudel kuni viimase vabatahtliku lahkumiseni.

Teise toa must-valge pärnakas vaatas iga vabatahtliku suurte silmadega, ilmselt mõeldes, et mis värk on? "Kas tõesti on meie Pärnust Tallinna sõit siis nii suur sündmus, et kohe kari inimesi uudistamas." See muidugi ei takistanud teda nurruvalt nautimast iga kui viimast paid, mida jagati.

Direktori toa viis pärnakat sosistasid omaette ja mõtlesid salaplaani välja, et milline oleks kõige kiireim moodus kellelegi südamesse pugeda. Otsa tegi lahti siiam Mercury, käis ja nühkis end vastu vabatahtlike ja oli seda tehes lihtsalt ülimalt armas. Ja need tema sini-sinised silmad. Radika all uhkelt lebotades ei jätnud ka suur ja ülimalt pika karvaga kassiproua Cassandra kedagi külmaks, see kasukas hüpnotiseeris ja lausa kutsus paitama :)

Tegelikult oleme päris ausad, et kassitoas on üldse elev nädal olnud. Kassid said endale ka jooksuratta. Kui Tibi eil ole jooksutrenni mõttest üldse mitte nii vaimustuses, kui vabatahtlikud, siis Mercedes, muhe plika, juba käib seal jooksmas. Mersul ei olnud reedel ka probleemi demonstreerimaks oma uut lemmikut ka toredatele külalistele, kes tulid enne jõule kiisudele pai tegema.

Nädalavahetus nägi kassituba uut mööblit juurde saamas. Sabiina omastas oma isiklikuks trooniks pehme tumba. Ta ei lahkunud sellelt hetkekski - meie siidise karvaga tumba kuninganna :) Ja see mõnus vaip, mis keset tuba maha sai, on hitt! Meie kassipreilid seal ainult mõnuleksidki. Ja Nova näiteks ainult kaisutaks selle vaiba vahvat serva :) Aga Uku-kuku lepib ka vabatahtlikul süles mõnulemisega. Vaipa pole vajagi, kuigi oma koju tahab ta siiski väga kolida, et saaks päris oma inimesele kaissu pugeda :)