Minu esimene hoiukass - Jelizaveta lugu

15.08.2016
Kuidas saab kassiallergiaga neiust järsku kodutute kasside hoiukodu?

Pesaleidja vabatahtlik Jelizaveta jutustab oma loo :)

Minu esimene hoiukass - Jelizaveta lugu

Kassid on mu elu armastus :)

Väikese lapsena joonistasin kasside varjupaiga projekti ning vaatamata vanemate keelule alati paitasin tänavakasse. Meie peres alati olnud kassid ja alati magas kass minuga. Nii et kui järsku mul tekkis kasside vastu allergia (14 aastaselt), see oli suur tragöödia. Paar aastat proovisime veel kassidega elada kuid allergia mõju ainult suurenes. Mõlemad kassid kolisid vanaema juurde. Lemmikloomadeks võtsin liivahiiri - väga armsad loomakesed kuid paraku mitte sama tunne.

25-aastaselt leidsin kuulutuse, et on võimalik võtta kassi hoiuks.

Kirjutasin ja palusin endale mitte väga sõbralikku kassi, et oleks vähem kokkupuutumisi, siis äkki saaksin allergiaga hakkama. Sain aga vastupidi väga tähelepanu nõudva kassi =) Punane valgega, julge ja iseloomuga isane kass elas mu juures 1,5 kuud ja selle aja jooksul oli nimetu - siiamaani nime valik on kõige raskem mu jaoks. Avastasin, et kassid on nii erinevad et isegi sellisel kassiarmastajal nagu mina võivad olla kassile nõudmised =) Allergia oli väga hull, hakkasin isegi otsima teist hoiukodu. Kass vahel muutus agressiivseks, kuna vajas rohkem tähelepanu - magada samas toas ma ei julgenud. Sain teada, et mõned kassid jutustavad non-stop.

Üks päev tulid mu sõbrad vaatama mu kassi ja üks sõbrannadest läks nii emotsionaalseks, et hakkas väga temperamentselt kassiga mängima - tundus nagu kaklevad =) ja see oli tegelikult armastus esimesest pilgust. Uues kodus sai nimeks Sõrnik ja 5 aasta jooksul pole kordagi agressiivseks muutunud, magab perenaisega koos, peale äratuskella tuleb musitama. Iga kassi jaoks on kuskil tema inimene ja iga inimese jaoks leidub tema stiilis kass.

P.S. Paar kuud hiljem jälle võtsin kassi, keda ära anda ei saanud ja avastasin, et erinevate kassidega allergia ka erinev - minu kassi puhul see üldse kadus. Mõne hoiukassi peale on veel alles, vahel nõrgem, vahel tugevam. Tänapäeval peale ravimite ilmuvad pidevalt uued vahendid ja allergia pole enam põhjus elada kassivaba igavat elu.

http://pesaleidja.blogspot.com.ee/2016/08/minu-esimene-hoiukass-jelizaveta-lugu.html