Läheme appi Pesaleidja Tõrva hoiukodule, mille ümbruskonda on aastatega toodud ja jäetud palju kassipoegi, kellest osa on hukkunud ja need, kellel on õnnestunud ellu jääda, poegivad omakorda piiramatult. Hoiukodu teeb, mida suudab, aga kõikidele kassipoegadele kodu leida käib nüüd juba üle jõu. Hoiukodus on toas hetkel 11 kassi, keldris 2 ning õues on kasse kokku 14.

Kodu otsivad kaks toredat kassi, kes toodi kliinikusse eutaneerimisele. Kassid on kui sukk ja saabas. Kirju emane on siidsileda karva ning erksa loomuga kaunidus. Kass on steriliseeritud ning vaktsineeritud, meeldib laiutada ning mõnuleda voodis patjade vahel ning miilutseda inimesega. Hall isane on vana rahu ise ning naudib süles olemist ning paisid, ei ütle ära ka maitsvatest suupistetest. Kass on kastreeritud, vaktsineeritud.

Tõrvas kassikoloonias elab umbes 7-kuune hästi koheva ja kena triibulise kasukaga kiisutüdruk Hanna. Hanna on tõeline iludus, meenutades välimuselt Siberi metskassi. Kahjuks pole olnud Hannal võimalust pääseda tänavalt, alguses ei õnnestunud meil teda kätte saada, kiisu oli kaval ja ennast lõksu meelitada ei lasknud. Nüüd, kui ta on juba palju julgem, pole meil talle paraku pakkuda kohta hoiukodus.

Kuna meie hoiukodudes on kasse palju ja neid enam eriti juurde kuhugi ei mahuta, siis tuleb ühel kodutul kassiperel elada keldris. Nad saavad seal küll süüa, nendega tegeletakse ja neid püütakse sotsialiseerida, kuid pole kelder ju kõige parem koht, kus mõnusat kassielu elada. Keldrikasside perre kuulub 2 kassiplikat- Niff ja Naff, nende vend Nuff ning kassiema, kes on praegu veel väga arglik. Kiisulapsed ise on kahe keldris veedetud kuuga saanud palju julgemaks, on mänguhimulised ja uudishimulikud.

Kodu otsivad kaks kassilast, kelle ema nendega koos üksi jäetuna leidis peale pikka ekslemist varjualuse ja toidu Põlvamaal lahke vanamemme juures. Memmel endal juba üks kass kodus ja ta ei saa lisaks oma hoole alla võtta rohkem kui arglikkusest üle saanud kassiema. Pojad aga vajavad uut kodu. Nad on praeguseks inimesega kohanenud, kuigi mitte veel tiigri moodi julged. Umbes 3 kuud vanad, terved, hästi toidetud. Tihedama triibustikuga väiksemat kasvu kass on emane. Käpaotsad ja nina valged, muidu hallitriibuline ja pealpool pikemaid valge otsaga karvu.

Hallikese hoiukodu perenaine kirjutab: Täna, 20.09., oli Tõrva kiisude hoiukodus väga kurb päev. 3 aastat minu hoole all olnud Hallike lahkus kiisudemaale. Ta oli pikki aastaid õues kodutu kiisuna elanud ja palju kannatanud, kui ühel päeval leidsin ta koos pisikeste pojakestega õuest ühest kastist. Tõime ta siis pojakestega koos tuppa. Varsti võttis ta veel oma poegadele lisaks Valga varjupaika toodud kahenädalased kassipojad, kes said üles kasvatatud ja on nüüdseks kõik omale kodud leidnud. Hallikesel avastati paar aastat tagasi, et ta neerud on kahjustunud ja kõhu alla tekkinud kasvaja.

Pesaleidja vabatahtlik Erika kirjutab kodutute kasside olukorrast oma kodukandis. Lõuna-Eesti ühe väikese linnakese ühte elamurajooni, kus ka mina juhtun elama, on selle aasta kevadest saadik hüljatud 15 kassi, nendest kiisupoegi 10. Juba enne neid õnnetuid oli kodutuid kasse siin päris kena hulk. Kõik need kassid vajavad aga süüa. Oma võimaluste piires püüan neid aidata, pakun hetkel hoiukodu 10 kassile ja tänavakassidele viin süüa, ravin neid vajadusel, otsin aktiivselt kodusid, kuid paraku kõigele jõud ja rahakott peale ei hakka.

Meie Hallike on nüüdseks operatsioonil ära käinud. Kiisul eemaldati kasvaja ja tehti korraga ka steriliseerimine. SUUR AITÄH headele inimestele, tänu kellele see võimalikuks sai! Hallikese hoiukodu perenaine kirjutab: "Hallike on nüüd väga ilusaks läinud, karvkate on tihenenud ja läigib ning ta on isegi natuke kosunud. Kiisu elurõõm on ka tagasi, vahepeal trallitab toas ringi ja ajab pallikesi taga.