Järjekordne õnnetu noor kassipoiss, kes oma eksirännakutel jõudis meie Tõrva hoiukodu perenaise maja lähedusse. Hoiukodu perenaine kirjutab:
11.02.
Hommikul õuekasse toitma minnes tuli platsile sööma ka üks uus kiisu. Lasi ennast silitada ja ma avastasin, et uustulnuka mõlemad kõrvad on kivikõvad, täitsa külmunud. Kiisu laskis õnneks ennast ilusasti sülle võtta ja süles tõin ta ära tuppa. Mul on siin toas kasse küll palju, kuid ma ei saanud sellist hädalist õue jätta. Nina on tal veidi tatine ja nagu tahmaga määritud. Kass on hästi kõhn, selgroog on väljas. Tal on pikem karv, mis on väga pulstis. Kui kiisu sooja tuppa sai, siis hakkas kohe nurruma :).
12.02.
Mõmmik on väga sõbralik, laseb sülle võtta ja isegi kammisime natuke. See talle muidugi väga ei meeldi, aga tasapisi harjutame, ehk saame siis karva ilusaks. Praegu on ta suures puuris, kuid ta tundub seal päris õnnelik olevat, palju nurrub, ei mingit nutmist.
18.02.
Kuna Mõmmik oli väga pulstis, siis sai temaga käidud kliinikus, kus kiisu kasukat veidi pügati. Ka sai Mõmmik kastreeritud ja kiibitud. Mõmmik on tubli, nii rahulik, tudub ja sööb vaheldumisi. Ta on nii kõhnake
ja äranälginud, nüüd, kui karvad maha aetud, siis on eriti hästi need kondid näha. Küll me kosume.
26.02.
Mõmmiku kõrvad said õues suurte külmadega väga kannatada ja tema mõlemalt kõrvalt kukkus kõrvatipp ära. Praegu on tema kõrvad verised ja kiisu tunneb end
halvasti, sööb vähe ja silitada ega puutuda ei taha end lubada.