Tipsi on emane kahe-aastane kassike, kes on elanud siiamaani tänaval. Neid oli kokku kolm poega, Kris, tema vend, on ka hoiukodus Tõrvas, Tipsi üks õeke sai surma lapse visatud kivist vastu pead.
Tipsi oli õues väga arglik ja seetõttu liikus ta ainult mööda aiaääri, ise ligi maad. Eelmisel kevadel olid tal esimesed 2 pojakest, aga need said surma mürgitamise läbi. Vahepeal oli Tipsi pool aastat kadunud, kuid nüüd läks püügilõksu ja saime ta kätte. Hoiukodus on ta tublike, nutab küll puuris, aga lubab veidi ennast ka silitada. Potil käimine ei tule veel hästi välja, aga küll me õpime.

Mai 2012.
Tipsi on juba suhtjulge, jala eest ära ei lähe kui temast mööda kõndida, aga puutuda veel ei lase. Kui käsi sirutada, siis paneb ta kohe jooksuga minema. Muidu on mänguhimuline, ajab pallikesi taga ja jookseb
ringi kui pöörane. Värske räim väga maitseb.
Tipsi on sellise õrna hingega, et kui kellegile rohtu antakse, siis tema tuleb appi ja karistab rohuandjat, äsab käpaga, et "miks teed haiget teisele kiisule".