Pesaleidja

Meil läheb päris hästi. Kui juhtute mööda sõitma, võib Kessule külla tulla. Üldiselt on nii, et Kessu valib ise aja kuna tema tahab just sülle. Uinakute ajal on ta väga leplik, kui tema juurde lähed, siis keerutab ennast küljelt küljele nii et kukub või maha. Hommikuti on tal selline sülle saamise vajadus, siis jääb lausa sinu ette seisma. Muidugi me tahaks teda väga lihtsalt kohe sülle võtta, aga no anname talle veel aega. Koera suhtes on muutus selline, et koer pani Kessu paika ja nüüd hoiavad distantsi mõlemad. Kuigi vahest jooksevad mänguhoos koos. Toitumise suhtes ei taha ta mingeid muutusi. Endal on paha tunne, et ta krõbinaid ainult tahab. Oleme proovinud pakkuda küll üht ja teist, aga lihtsalt nuusutab korra ja kõik. Õhtuti käime traksid seljas jalutamas, võib olla isegi tegelikult nuusutamas ümbrust. Vahest seisame lihtsalt ühe koha peal. Kessu on sellega nüüd nii ära harjunud, et läheb õhtul ukse juurde ja siis teeb nii haledat häält. Muidugi piisab kui õues on mingi võõras heli või koer haugub, siis teab kohe, kus välisuks asub. Välisuks on nagu pääsetee- sellega peab silmside olema. Võõraid ei tunnista endiselt. Hommikud on tal eriti jooksused, no siis kihutab nii et hoia alt, siis ei jää tavaliselt vaibad ka oma kohale. Muidugi võiks tal olla seltsiline, aga hetkel ei ole silma jäänud ühtegi kiisut, kes tundub nii-nii õige. Tegelikult on ta ikka väga-väga armas ja mõnus kiisulaps.