Pesaleidja

Eile õhtul õnnestus mul lõpuks saada suurepäraseid pilte meie kasside pereelust. Kuna oleme ka värsked uue fotoka omanikud, siis klappis kõik eriti hästi. Neli kuud ma ootasin, et kassid sõbruneks nii väga, et üksteise kaisus magaks ja nüüd lõpuks on see siis käes ja õnnestus kohe fotokas ka rabada.:) Ega ma ei teagi, kumb kummale kaissu ronib. Algul mulle tundus, et ikkagi Murka oli see korralooja, kes noore tütarlapse üle lakub ja kontrollib, mida ta sööb ja vaatab etteheitvalt, kui ta jälle välja tahab minna. Aga Kisse on haruldaselt leplik kass, tema Murkale väga vastu ei hakka. Kui ikka käpp ümber kaela pannakse ja pesema hakatakse, siis ta lepib sellega. Kui Murka tuleb sööma, siis Kisse läheb lihtsalt ära ja sööb hiljem. Hierarhia on kindlalt paigas. Ju Kissele natuke ikka meeldib ka see hoolitsus, sest eile nad oleks seal kauemgi miilustanud, kui poleks sellist elevust ja fotokaga jooksmist tulnud.