Pesaleidja

1. Soovin teilt kiisut võtta, mida pean selleks tegema?

Kui Sulle jäi silma mõni meie kiisudest, kellele soovid kodu pakkuda, siis esmalt palun täida kiisuvõtja küsimustik ja me võtame sinuga esimesel võimalusel ühendust.

2. Milleks kiisuvõtja küsimustiku täitmine vajalik on? Ja miks peab seda tegema minu ema/isa kui ise olen juba 17?

Looma võtmine on suur vastutus ja otsus peab olema korralikult läbi mõeldud. Küsimustiku abil püüame vähendada lemmikloomade võtmist hetkeemotsiooni ajel. Loom vajab pikaajalist hoolt ja teinekord võivad lemmiku tervisehädad tuua ootamatuid väljaminekuid, seetõttu soovime, et küsimustiku täidaks inimene, kes jääb igal juhul looma hooldajaks ja katab temaga seotud edasised kulud. Kiisude loovutamisel koostatakse leping ja EV seadustest tulenevalt saab dokumente allkirjastada alates 18dast eluaastast!

3. Võtsin teilt mõned kuud tagasi kassi, kes jäi nüüd haigeks. Ma ei tahtnud haiget looma!

Ka inimene haigestub! Iga elusorganism on teatud ajahetkedel haigustele vastuvõtlikum. Kõik meie hoole all olnud loomad läbivad kliinikus põhjaliku tervisekontrolli ja vajadusel ka määratud ravi. Looma tervislik seisund fikseeritakse, uuele omanikule üleandmise hetkel, loovutuslepingus: kirja läheb nii looma tervise üldhinnang, kui saadud ravi.

4. Kassipoeg, kes pidi olema ülisõbralik, kriimustas mu väikest last. Ma ei soovinud sellise iseloomuga looma!

Väikeste lastega peredel palume alati järele mõelda, kas kassipoeg on kõige parem valik. Kassipojad on loomult rahutumad, kui täiskasvanud kassid ja võivad mänguhoos küünistada. Samas tekitavad väikese lapse kilked kassipojas hirmu, loom võib tunda vajadust end kaitsta ja seetõttu lapsele haiget teha. Väikese lapsega on soovitatav võtta juba väljakujunenud iseloomuga täiskasvanud kass. Vanem loom on rahulikum, tasakaalukam ja sageli ka kannatlikum. Kiisu iseloomuga on kõige paremini kursis hoiukodu, kus tema käitumist jälgitakse ja selle põhjal on juba võimalik ennustada, kas loom sobib/ei sobi lastega. Väikese kassipoja puhul on seda pea võimatu öelda.

5. Võtsin teilt kassi, aga ei saa teda endale jätta, sest mul (või mõnel pereliikmel) tekkis allergia.

Enne looma võtmist oleks hea minna külla sõbrale, kellel on pikakarvaline kass, sest reeglina tekib allergiline reaktsioon looma karvade suhtes juba mõne tunni jooksul. Kuna looma karvadest põhjuststud allergiline reaktsioon annab endast kindlasti tunda  mõne päeva jooksul, siis sel juhul oleme nõus looma tagasi võtma. Mitu kuud hiljem teatatud juhtumi puhul ei ole meil kohustust looma tagasi võtta - küll aga, et vältida tema sattumist tänavale, aitame loomale otsida uut kodu tingimusel, et senine omanik hoolitseb tema eest, kuni uus kodu on leitud!

6. Miks mu kass ei tohi jalutamas käia? Elame rahulikus kohas, ei ole autosid ega rebaseid...

Seaduse järgi tohib lemmikloom jalutada koos peremehega või olla õues piiratud alal (omanik vastutab, et loom hulkuma ei pääseks). Kõik meie hoolealused on päästetud tänavalt või muust lootusetust olukorrast, seega ei soovi me, et loom ringiga sama saatuse juurde tagasi pöörduks.
Lisaks autodele ja rebaste kujutab kahjuks ka halb inimene endast kassi jaoks reaalset ohtu!

7. Mida teha, kui lemmik on kaduma läinud?

Soovitame ühenudat võtta ELSiga ja vaadata nende kodulehte: http://www.loomakaitse.ee/?q=pets_lost Lehelt http://www.loomakaitse.ee/?q=pets_adds leiate veel viiteid, kuhu teade üles panna. Kindlasti tuleks ühendust võtta Loomade Hoiupaigaga, kelle kontaktandmed leiate http://www.loomakaitse.ee/?q=pets_shelters 
Soovitame teate koos pildiga edastada ka peamiselt Tallinnas tegutsevatele kasse abistavatele MTÜdele, kes saavad võimalusel ka omalt poolt infot jagada ning silmad ja kõrvad lahti hoida - Kassiabi(info@kassiabi.ee),Kasside Turvakodu (info@kassideturvakodu.ee), Kassivari (info@kassivari.ee), Pesaleidja (info@pesaleidja.ee) ja Loomade Vabatahtlikud (otsibkodu@gmail.com). Lisaks võib kasu olla naabritega ühenduse võtmisest, poodidesse ja teistesse kohalikesse asutustesse kuulutuste üles riputamisest. Oleme saanud ka tagasisidet, et raadio teel välja hõigatud teate peale on kiirelt ühendust võetud. 
Veel mõningaid soovitusi, kuidas käituda, kui kiisu on kaduma läinud: Lahti ununenud aken, hetkeks paotunud välisuks, lahtine ventilatsiooniava – ja kiisu võibki jooksu pääseda. Ilmselt liigub ta algul sihitult, kuid peagi avastab ta end tundmatult territooriumilt, hirm poeb nahavahele ja ta varjub esimesse võimalikku peidupaika.

Toas elanud kiisu jaoks on välismaailm tundmatu ja hirmutav koht. Kuigi kodu võib olla silmaulatuses, on kiisu hirmunud ja instinktid käsivad tal varjuda. Ei ole tõenäoline, et tubane kiisu liituks kohe hoovis elava kassikarjaga või läheks kilomeetritepikkusele rännakule. Sellepärast on sul suured šansid kiisu üles leida, kui kohe tema kadumist märgates tegutsema hakkad. Otsi kõikvõimalikest kohtadest, kus all või sees loom ennast peita võiks – hekid, kuurid, autod, lahtised keldriluugid. Ära
unusta ka ülespoole – puude otsa, katustele – vaadata. Kutsu otsimise ajal kiisut meelitava häälega. Võimalik, et ta ei vasta, kuna on ehmunud ja hirmul. Kuid ta võib seda teha. Otsi uuesti öö hakul, kuna siis on tänavatel vaiksem – ta kuuleb sind paremini ja hirmutekitavaid faktoreid on vähem. Kasuta taskulampi ja kontrolli üle ka need kohad, kuhu oled juba vaadanud. Võta kaasa kassitoitu. Mida tugevamini see lõhnab, seda parem. Konservi võib ahjus soojemaks teha, siis tuleb lõhn paremini esile. Krõbista krõbinatekotiga. Kui kiisut ikka leida ei õnnestu, jäta toit kuhugi maja lähedusse. Võid sinna jätta ka kiisule tuttavaid asju, need tekitavad temas turvatunnet, kui ta kusagil läheduses peaks olema.

Võta ühendust naabritega, ka kõrvalmajadest. Heaks infoallikaks võivad olla tänaval mängivad lapsed, nad on väga tähelepanelikud, samuti küsi kohalikelt „kassitädidelt”, tervisejooksjatelt, koertega jalutajatelt. Tee kassi pildiga kuulutused ja jäta need kohalikesse lemmikloomapoodidesse, paigalda kuulutused ka selleks ette nähtud avalikesse kohtadesse (kui kiisu üles leiad, ära unusta kuulutusi maha võtta). Võid pakkuda ka sümboolset leiutasu, mis võib eriti motiveeriv olla kohalikele lastele. Võta ühendust kohaliku loomade
varjupaigaga. Kõige parem oleks varjupaika ise kohale minna, kuna kasse satub varjupaikadesse väga palju ja kõik ei pruugi töötajatel silma ees olla. Jäta sinna ka kiisu pilt ja oma kontaktandmed. Käi kindlasti mitmeid kordi kontrollimas. Ära kaota lootust, kiisud on tee koju leidnud ka mitme kuu pärast (allikas:Kassiabi)

8. Ma ei saa kassi võtta, kuid sooviksin Pesaleidjat aidata. Kuidas saan seda teha?

Mittetulundusühingu töös osalemine on vabatahtlik ja heasüdamlikud inimesed, kes on nõus hoiukodu pakkuma või muul moel kaasa lööma, on alati teretulnud. Lisaks hoiukodudele on oodatud transpordiabi, annetused (raha, söögi, kassiliiva, pesade, mänguasjade, suurte
hoiupuuride, püügilõksude, transpordipuuride, kratsipostide jms kassitarvikute näol.) Oleme tänulikud igasuguse abi eest! Kui soovid aidata, siis anna sellest teada meilile info@pesaleidja.ee

9. Mida pean tegema, et astuda Pesaleidja liikmeks?

Kirjuta oma soovist meilile info@pesaleidja.ee

10. Mida see mulle annab, kui kuulun mingisse ühingusse?

Teadmise, et tegutsed õilsa eesmärgi nimel ja tahad nõrgemat aidata :)