Pesaleidja

Kodu Jassist:
Tublid olete, nii hea, et loomadel sellised abilised on!

Jass meil on niii-niii armas, et pole sõungi... - kasvame temaga järjest rohkem kokku ja ta usaldab meid üha enam. Sülle tuleb alati igal esimesel võimalusel, mõnele usalustäratavamale külalisele ka. Mul on viimasel ajal tunne, et ta saab kohati isegi jutust aru...Meile tuli tagasi ka valge kiisu, kelle nimi on nüüd Valge Jass ja nad on superlõbusad mängukaaslased. See on uskumatu, milliseid graatslisi mänge nad igal õhtul terrassi ees mängivad - ja pärast lakutakse üksteist ja magatakse lambanahkades teineteise kaisus - praegu sajab õues vihma, aga kassid on oma lambanahkadega vooderdatu pesas hea meelega väljas, sest vihma ju terassil pähe ei saja ja ülevaade väljas toimuvale on samas hea. Jass ise (õnneks!) terrassilt ja maja ümbert eriti kaugemale ei lähe, Valge kiisu on aga pisut isepäisem ja käib mitmetunnistel jahi-ringidel.. tuleb vahest meiega mere-äärdegi kaasa... Jass tervitab meid ja Valget Jassi alati suure "kurr"-iga, ka siis kui kodus olles temast lihtsalt mööda kõndida- võimatu on talle selle peale mitte pai teha. Ma arvan, et mõlema kiisud on oma praeguse eluga ülimalt rahul.. see paistab nende olekust ja heast käitumisest välja ka.

Jassi tahab aga jah pisut kimbutada see kaaluprobleem, kuna ta on tubane ja õues kaugele ei lähe, aga isu on ikka kõva. Eks me püüa seda toitumist ikka järgida... aga ikka on ta tunduvalt kopsakam kui Valge..

Ma ei olekõva pidlistaja, mul on paar paari päeva tagust pilti Jassist ja Jassist koos Valge Jassiga.

Tervitades ja tänades - õnnelik kiisude-mamma (nagu mu mees mind kutsub) :)

Jassi leidmise lugu loe aga siit: http://pesaleidja.ee/content/kass-jass-s-06122009