Kuna Rasmus hoidis minu juures olles oma ettevaatliku loomu vaid teiste kiisude seltsi, siis nüüd on ta huvi ja usalduse tekitamiseks inimese vastu, uues peres sotsialiseerumas ja harjutamas. Minu tegemiste vastu oli tal huvi, kuid lähenedes kippus ikka hoiatavalt susisema, kuigi ei vehkinud ei käpaga ega põgenenud paaniliselt. Tema õde Arabella läks ka koju mitte just sülekiisuna ja üksiku kassina hakkas seal kohe inimesega suhtlema ning temast on juba mõnus sülekass saanud :)
Täname julget, usaldavat ja nõuandeid järgivat peret sellise võimaluse andmise eest kiisule ja loodame kõik, et Rasmus jätkab oma teekonda armsaks sülekiisuks saamisel :)
Uudised perest räägivad järgmist:
Meil siin Rasmusega läheb tasapisi. Kuna ta armastas suurema osa päevast vanni all istuda, siis panin vannialuse niimoodi kinni, et ta sinna enam ei pääseks ja peaks seega oma asju mujal ajama. Nüüd on talle siis pesa selleks kohaks, kus ta varjul on ja õhtuti ajab siis toas-köögis asju. Tuleb isegi päris lähedale ja vahel tundub, et tahab lausa diivanile hüpata, kui aga ligidale minna, siis ikka põgeneb. Aga olen ta alati kinni ka võtnud, kui olen alustanud. Lapse eest ta ära ei jookse ja laps on saanud isegi pai talle teha, arvan, et sellepärast, et laps ei proovigi teda kinni võtta kunagi, aga kuna ta teab, et mina võin ta sülle haarata, siis minu eest ikka põgeneb.
Eile istus ta isegi süles natuke aega nii,et ma ainult silitasin ja kinni ei hoidnud.
