Pesaleidja

Meil on kõik hästi. Kass on meiega täiesti ära harjunud, tuleb juba mõnikord süllegi. Varem hoidis lihtsalt lähedale, aga nüüd juba tuleb sülle. Käime väljas mõnikord. Talle meeldib väga õhtul hilja väljas käia, siis ta on väga julge ja käid väljas nagu koeraga, tema ees ja ise järgi. Suvel käisime temaga mitmeid kordi maal ja isegi mere ääres. Juulis oli tal sünnipäev, kinkisime talle ronimispuu, selline suur laeni. Algul küll arvasime, et äkki ei võta omaks, aga sellest sai tema lemmikpaik. See on pandud akna lähedusse, et kui kass on oma pesas, siis saab ka aknast välja vaadata. Tema päevad mööduvadki enamasti aknalaudade peal linde ja koeri vaadates. Haige ta ei ole olnud. Käisime ka vaktsineerimas ära. Autosõiduga on ta ka juba nii harjunud, et alguses ikka hakkas kräunuma, siis nüüd jääb autos kohe magama. Suvel, kui läksime kuskile terveks päevaks, võtsime ikka kassi kaasa. Ka jõulude ajal oli kass meiega külas kaasas. Ja isegi külas olles tunneb ta ennast peagi nagu kodus, käib nuusutab nurgad ja muud huvitavad kohad üle ja juba keerab kuskil diivanil ennast kerra. Kui meie oleme läheduses, siis ta on igal pool nagu kodus.