Vabatahtliku tegevuse hea tava

VABATAHTLIKU TEGEVUSE HEA TAVA

SISSEJUHATUS
Head tavad aitavad ühtlustada erinevate osapoolte arusaamu ja vastastikuseid ootuseid tegevuste elluviimisel nii, et tulemused oleksid kõigile osapooltele kui ka ühiskonnale parimad. Head tavad on ühiselt osapoolte vahel läbi arutatud põhimõtted, millede järgimine aitab toimida õigesti. Vabatahtliku tegevuse hea tava on abimaterjal nii vabatahtlikele kui neid rakendavatele organisatsioonidele, aga samuti nende toetajatele,
et tehtav parimaid tulemusi annaks ja kõigi ootustele vastaks. Vabatahtlik tegevus toimub kodanike algatusel ja põhineb vabal tahtel. Vabatahtliku tegevuse eest tegija tasu ei saa, kuid töö korraldamisega kaasnevad kulutused.
Vabatahtlik tegevus on ühiskonnale olulise hindamatu väärtusega, seepärast on seda tarvis igal tasandil soodustada ja toetada. Vabatahtliku tegevuse keskpunktis on indiviid – vabatahtlik. Vabatahtliku tegevuse korraldamisel, soodustamisel ja toetamisel on aga oma osa ja ülesanded vabatahtlikkuse alusel tegutsevatel või vabatahtlikke kaasavatel organisatsioonidel, avalikul sektoril ja ettevõtetel. Vabatahtliku tegevuse hea tava eesmärk on tunnustada ja väärtustada vabatahtlikku
tegevust ning kirjeldada erinevate osapoolte rolle vabatahtliku tegevuse korraldamisel, soodustamisel ja toetamisel. Hea tava aitab luua soodsat ja toetavat keskkonda vabatahtlikuna tegutsemiseks ning eneseteostuseks aktiivse kodanikuna. Hea tava aitab kõigepealt selgitada vabatahtliku tegevusega seotud olulisi mõisteid.
Hea tava I osa tutvustab vabatahtliku tegevuse üldiseid põhimõtteid ja väärtusi. II osa keskendub vabatahtliku tegevuse soodustamisele ja toetamisele. III osas toodud juhised käsitlevad vabatahtlike ja neid kaasavate organisatsioonide omavahelisi suhteid. IV osa sätestab hea tava rakendamise põhimõtted.
Mõisted
Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja
ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtlik tegevus jaguneb:
1. omaalgatuslikuks ning organisatsioonide juhitud vabatahtlikuks tegevuseks. Omaalgatuslik vabatahtlik tegevus on vabatahtlikuna tegutsemine omal algatusel
ja iseseisvalt. Organisatsioonide korraldatud vabatahtlik tegevus on vabatahtlikuna osalemine mõne organisatsiooni algatatud ja korraldatud tegevustes.
2. ühekordseks ning regulaarseks vabatahtlikuks tegevuseks. Ühekordne vabatahtlik tegevus tähendab, et vabatahtlikud abistavad konkreetse
tegevuse, ürituse või projekti läbiviimisel või reageerivad väljakutsele. Regulaarne
vabatahtlik tegevus tähendab, et vabatahtlikud tegutsevad regulaarselt pikema aja jooksul. Vabatahtlik on vabatahtlikus tegevuses osalev inimene. Vabatahtlik töö on mõiste, mida igapäevaelus kasutatakse samatähenduslikuna vabatahtlikule tegevusele. Kuna tegutsemine vabatahtlikuna ei ole kajastatud Eesti
Vabariigi tööseadusandluses, siis on otstarbekam vääritimõistmise vältimiseks kasutada järjepidevalt terminit vabatahtlik tegevus. Avalik sektor – Riik, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused, nende organid. Mõisted seoses vabatahtliku tegevusega on vabatahtliku tegevuse arengukava 2007-2010 välja töötanud töörühma seisukohad. Avaliku sektori mõiste on viidatud Kodanikuühiskonna lühisõnastikust 2007.

1. I OSA – VABATAHTLIKU TEGEVUSE PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED

1.1. VABATAHTLIKU TEGEVUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
1.1.1. Vabatahtlik tegevus on kodanikuühiskonna ja demokraatia alustala ning kodanikuaktiivsuse väljendus. Vabatahtlik tegevus soodustab osalust ja koostoimimist, aitab kaasa muutustele ja arengule, tuvastab ühiskonna ja kogukondade vajadusi ning rahuldab neid.
1.1.2. Vabatahtlik tegevus on ühiskonna jaoks ühendav sotsiaalne jõud, mis suurendab sotsiaalset kapitali, sidusust ja kaasatust.
1.1.3. Vabatahtlikul tegevusel on muuhulgas ka oluline sotsiaalmajanduslik väärtus.
1.1.4. Vabatahtliku tegevuse valdkonnad, tegevusalad ja tegevused on mitmekesised, samuti varieerub tegevuste lihtsus või keerukus.
1.1.5. Vabatahtlik tegevus ei asenda palgalist tööd.
1.2. VABATAHTLIKU TEGEVUSE VÄÄRTUSED
1.2.1. Võrdsed võimalused Vabatahtlik tegevus peab olema avatud kõigile, olenemata isiku taustast,
vanusest, soost, perekonnaseisust, rahvusest, religioonist, etnilisest või rahvuslikust päritolust, rassist, nahavärvist, erivajadustest, seksuaalsest orientatsioonist või muudest eripäradest.
1.2.2. Vaba valik Vabatahtlik tegevus toimub indiviidi vabal valikul ja tal on õigus sellest loobuda.
1.2.3. Ühine kasu Kasu vabatahtliku isiklikule arengule
Vabatahtlikul on tegutsemiseks isiklikud ajendid, tegevuse käigus ta areneb ja saab ka ise mitmekülgset kasu.
Vabatahtlik tegevus pakub vabatahtlikule väärtuslikke oskusi ja kogemusi. Vabatahtlik tegevus pakub võimalusi informaalseks ja mitteformaalseks õppimiseks.
Kasu organisatsioonile Organisatsioonides on vabatahtlikud oluline inimressurss. Vabatahtlikud aitavad
organisatsioonidel paremini ellu viia nende eesmärke, toovad endaga kaasa vajalikke oskusi, teadmisi ja uusi ideid, tõstavad organisatsioonide teenuste kvaliteeti ja aitavad säästa vahendeid ning seovad organisatsioone rohkem kogukonnaga.
1.2.4. Tunnustamine Vabatahtlik tegevus on tunnustatud panus ühiskonna sotsiaalsete eemärkide saavutamiseks.
Vabatahtlik tegevus on tunnustatud kui töökogemus ning saab olla tee (tagasi) tööturule.

2. II OSA - VABATAHTLIKU TEGEVUSE SOODUSTAMINE JA TOETAMINE
2.1. Vabatahtliku tegevuse soodustamise ja toetamise eesmärgid
2.1.1. Luua soodne keskkond, mis võimaldab inimestel tegutseda vabatahtlikena
2.1.2. Aidata kaasa vabatahtlikuna tegutsemiseks ettetulevate takistuste kõrvaldamisel.
2.1.3. Kindlustada kõigile juurdepääs ja võrdsed võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks.
2.1.4. Viia omavahel kokku sobiv tegevus ja sobiv vabatahtlik.
2.1.5. Tagada vabatahtlike kaasamise kõrge kvaliteet. Korraldada vabatahtlikku tegevust nii, et see saab toimuda tõhusalt.
2.1.6. Tõsta ühiskonnas teadlikkust vabatahtlikust tegevusest, selle väärtusest ja vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest.
2.1.7. Arutada ühiskonnas läbi vabatahtliku tegevusega seonduvad teemad ja küsimused.
2.1.8. Teha vabatahtlikku tegevust puudutavad otsused põhjendatult ning tuginedes analüüsidele ja uuringutele.
2.1.9. Soodustada partnerlussuhteid erinevate osapoolte ja sektorite vahel, kogukondade sees ja nende vahel.
2.1.10. Arvestada vabatahtlike soovide, huvide ja võimalustega.
2.1.11. Seada kõigi osapoolte koostöös ühiselt eesmärgid ning arutada läbi, kust ja kuidas leitakse vahendid nende elluviimiseks.
2.2. Avaliku sektori roll ja ülesanded
2.2.1. Kujundab vabatahtlikku tegevust soodustavad ja toetavad poliitikad ning
koostab tegevuskavad nende elluviimiseks. Arvestab vabatahtliku tegevusega muude poliitikate ja tegevuskavade väljatöötamisel ja elluviimisel.
2.2.2. Koostab seadused, regulatsioonid ja eeskirjad. Töötab välja õiguslikud raamtingimused, mis näeksid ette õiguse harrastada vabatahtlikku tegevust, olenemata asjaomase isiku õiguslikust või sotsiaalsest staatusest.
2.2.3. Kaasab vastavalt kaasamise heale tavale otsuste tegemisse ja meetmete kavandamisse teised vabatahtliku tegevuse osapooled, kelleks on vabatahtlikud, vabatahtlikke kaasavad organisatsioonid ning valdkonna
eestkosteorganisatsiooni(d).
2.2.4. Arvestab ühendusi riigieelarvest ja erinevate mitteriiklike fondide projektide raamest rahastades vabatahtliku panusega kui oma- või kaasfinantseeringuga.
2.2.5. Organisatsioone riigieelarvest rahastades võimaldab katta vabatahtlike kaasamiseks ja juhtimiseks tehtavaid kulutusi, samuti vabatahtlike tegutsemiseks vajalikke kulutusi.
2.2.6. Tõstab oma teadlikkust vabatahtliku tegevuse vallas, suhtleb sihtrühmadega, kuulab neid.
2.2.7. Teavitab, propageerib, nõustab ja harib.
2.2.8. Kogub andmeid, analüüsib olukorda, arvestab vabatahtliku tegevuse väärtust, sealhulgas majanduslikku väärtust ja avalikustab seda.
2.2.9. Tunnustab vabatahtlikke, vabatahtlike juhendajaid ning vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone.
2.2.10. Töötab välja soovituslikud juhised kulude katmiseks organisatsioonides.
2.2.11. Soodustab vabatahtlikku tegevust maksusoodustuste kaudu.
2.3. Vabatahtlikku tegevust soodustava ja toetava valdkondliku eestkosteorganisatsiooni roll ja ülesanded
2.3.1. Osaleb vabatahtliku tegevusega seotud poliitikate, nende tegevuskavade ning seaduste, regulatsioonide ja eeskirjade koostamises.
2.3.2. Aitab kaasata vabatahtlikke ja neid kaasavaid organisatsioone ning esindada nende huve.
2.3.3. Informeerib ja nõustab nii avalikku sektorit, kui ka vabatahtlikke ja neid kaasavaid organisatsioone.
2.3.4. Töötab välja vabatahtlikku tegevust edendavaid ja toetavaid teenuseid.
3. III OSA - JUHISED VABATAHTLIKELE JA NEID KAASAVATELE ORGANISATSIOONIDELE
3.1. Vabatahtlike ja organisatsioonide koostöö üldised põhimõtted
3.1.1. Organisatsioonide juures tegutsedes peavad vabatahtlikud silmas, et nende ülesandeks on aidata kaasa organisatsiooni missiooni ja üldiste eesmärkide
saavutamisele. Seda saavad nad teha parimal moel kui valivad endale huvipakkuvad ja samas jõukohased ülesanded. Organisatsiooniga ühinedes
liituvad nad olemasoleva meeskonnaga ning täidavad organisatsioonis kehtivaid reegleid.
3.1.2. Vabatahtlikke kaasates peavad organisatsioonid silmas, et vabatahtlikuna tegutsedes soovivad inimesed saavutada endale olulisi eesmärke ja tegevuse käigus areneda. Organisatsioonid arvestavad vabatahtlikega kui väärtusliku inimressursiga ning uute meeskonnaliikmetega, kes saavad lisaks endale
võetud ülesannete täitmisele aidata kaasa ka organisatsiooni arengule. Tagades vabatahtlikele mõtestatud töö turvalises ja positiivses töökeskkonnas,
saavad organisatsioonid soodustada inimeste huvi vabatahtlikuna tegutsemise vastu.
3.2. Vabatahtlikke kaasava organisatsiooni roll
3.2.1. Tegevust ette valmistades
• Loob oma organisatsioonis vabatahtlike programmi, mis kindlustab vabatahtlike tõhusa kaasamise ja arvestab nende oskuste, kogemuste ja püüdlustega.
• Määratleb selgelt vabatahtliku vastutusala ja ülesanded.
3.2.2. Värbamisel ja sisseelamisel
• Propageerib võimalusi, teeb info nende kohta kättesaadavaks.
• Selgitab vabatahtlikule, kuidas tema panus aitab organisatsioonil selle eesmärke täita – suurem pilt.
• Pakub vabatahtlikule koolitust ja toetust.
• Sõlmib vajadusel vabatahtlikuga võlaõigusliku lepingu.
• Selgitab vabatahtlikule, milline informatsioon on konfidentsiaalne.
• Määrab kontaktisiku, kes vabatahtliku vastu võtab ja teda juhendab.
• Aitab vabatahtlikul eesmärgistada oma arengu organisatsioonis tegutsedes.
3.2.3. Tegevuse käigus
• Annab vabatahtlikule vajalikku informatsiooni.
• Tagab vabatahtlikule pideva professionaalse juhendamise.
• Võimaldab vabatahtlikule puhkust.
• Vastavalt kokkuleppele vabatahtlikuga hüvitab tema vabatahtliku tegevusega kaasnevad kulud (näiteks töövahendid, transport).
• Tagab ettevaatusabinõud ja turvalised töötingimused.
• Kaasab vabatahtliku (teda puudutavate) otsuste tegemisse.
• Korraldab sisekommunikatsiooni nii, et vabatahtlik on informeeritud.
• Vabatahtlikke kaasavates organisatsioonides on vabatahtlikud meeskonna liikmed.
• Tunnustab vabatahtlikku vääriliselt.
• Aitab vabatahtlikul välja tuua tegevuse käigus omandatud kogemused ja oskused (nt vabatahtliku pass, mis on välja töötamisel).
3.2.4. Vabatahtlikke kaasava organisatsiooni õigused
• Omab õigust eeldada, et vabatahtlik talle usaldatud ja kokkulepitud tegevused ellu viib ning samas tagab vabatahtlikule võimalused organisatsioonis kokkulepitud
tegevusi ellu viia (nt. töövahendid).
3.3. Vabatahtlikku roll
• Otsib vabatahtlikuna tegutsemiseks oma oskustele, huvidele ja püüdlustele vastavaid võimalusi.
• Mõtleb läbi oma ajendid ja võimalused vabatahtlikuna tegutsemiseks ning informeerib neist organisatsiooni, mille tegevuses ta osaleb.
• Tegutseb pühendunult, vastutustundlikult ja eetiliselt. Täidab endale vabatahtlikult võetud ja organisatsiooniga kokku lepitud kohustusi. Juhul kui see
pole võimalik, siis teavitab organisatsiooni sellest koheselt.
• Vajadusel ja võimalusel osaleb vabatahtlikuna tegutsemiseks vajalikus väljaõppes ja koolitustel.
• Räägib julgelt kaasa otsustes, mis mõjutavad tema tööd.
• Tegutseb kooskõlas organisatsioonis kehtivate reeglite ja juhistega.
• Kaitseb delikaatseid isikuandmeid ja organisatsiooni konfidentsiaalset
informatsiooni, mis saavad talle teatavaks vabatahtlikuna tegutsemise käigus.
• Keeldub ülesande täitmisest, kui see ohustab vabatahtliku enda või teise inimese elu, tervise või füüsilise puutumatuse või kui juhised on vastuolus seaduste või
vabatahtliku lepinguga.
• Teab, mida temalt oodatakse, millised on tööülesanded ning töökorraldus.
• Teab, kes on tema juhendaja ning kelle poole ta saab küsimustega pöörduda.
• Teab, kas ja kuidas kaetakse tema vabatahtliku tegevusega kaasnevad kulud juhul kui neid tekib (nt. sõidukulud, töövahendid, toitlustamine jmt)
 
Dokumendi originaal asub aadressil www.siseministeerium.ee/.../Lisa6.1_VT__HEA_TAVA_Lyhike.doc

Hetkel online

Hetkel online 0 users ja 0 guests.