2012. aasta 52. nädal Pesaleidja kassitoas, 24.-30. detsember

03.01.2013
Pesaleidja vabatahtlik Siiri kirjutab elust Kassitoas:

24.-30.detsember 2012

Polly avas nädala sellega, et ta on veel sõbralikum, kui harilikult. Lakkamatud kurrud ja nurrud kõlasid väga selgelt üle terve kassitoa :)

Jõulud on meil siin lustlikud - kassid püüavad igal võimalusel hoogsalt mängida ja sabade lehvides mööda tuba tuisata. Iti istus väga ootusrikkalt aknalaual ja nuttis pisut - ta lootis väga jõuluks päris oma koju, päris oma inimeste juurde saada. Vabatahtlikud siis püüdsid teda lohutada nagu oskasid, aga ühe kassi koduigatsus võib olla niiiiii suur!

Tibil oli plaan - uks lahti teha (selles on ta meil osav) ja vaikselt ühele vabatahtlikule kotti pugeda, et siis koos temaga Bagheerale külla sõita. Ta ei olnud üldse rahul sellega, kui tema peitusemäng paljastati ja ta jätkas kannatamatult ukse ees ootamist.

Nädala selgroogu püüdsime murda väikese gruuminguga. Alguses oli kiisude umbusk sellisesse asja nagu kamm suur. Aga õnneks käib kassitoas kõik meeskonnatööna kasside ja vabatahtlike vahel - julgemad kiisud, keda oli ka varem kammitud, otsustasid teistele asja ette näidata. Nii sai esimeste seas oma kasuka taas kohevaks kirjutäpiline Salome. Meid armastusega ülekülvava Polly niigi siidine kasukas sai samuti veelgi siidisema lihvi. Proovisime ka teisi möödakäijaid kammida, aga vabatahtlike eest lasti osavalt jalga.

Oli aeg kuningliku Nova käes, kes mõnusalt aknalaual peesitas. Kuna tallegi oli kamm juba varasemast ajast tuttav, siis oma paksu karva kammimiseks oskas ta ise õiged küljed ette keerata. Gruumingu lõpetamiseks heitis Nova selili ja lasi mõnuledes ka kõhualuse karva pehmeks kammida. Kui Nova kammitud, avastasime, et aknalaual on juba järjekord ootamas - oma kohad olid sisse võtnud nii kõige pisem kiisu Mia, koheva kasukaga Berta kui ka punane poiss Lohe. Järjekorda üritas uuesti trügida ka Polly, kes tahtis, et tema kasukas ikka kõige siidisem oleks - tõeline tütarlaps :)

Nüüd julgesid kammi alt läbi käia ka teised suure toa kiisud. Erilise hoolega sai kohevaks kammitud kõik pikakarvalised kiisud. Direktori toa Cassandra, kes saab ainsa tüdrukuna lausa viie noormehega ühes toas elada, on vist natuke liialt sellest Direktori sildist ukse peal julgust saanud: tema kammimine käis täpselt tema käskluste järgi ning ei tohtinud millimeetritki nende käskluste osas eksida. Samamoodi julgust täis oli läinud ka Mercury, kes ühel hetkel otsustas, et aitab küll nüüd kammimisest, lõi kammi käpaga teise toa nurka ja hakkas hoopis pai nuruma - küll tema juba teab, mis kõige mõnusam on.

Ülejäänud päev läks kassitoas ka suure armastuse tähe all: Berta ja Sabiina kokku saades müksisid üksteist peadega ja lakkusid hoolitsevalt teineteise kõrvad üle. Samamoodi oli keskmise toa suur pruun triibik oma hoole alla võtnud uustulnukas Malviina ja lakkus temagi üle.

Julgust on saanud ka kassitoa pesamunad - kassilapsed Dora ja Müstik, kes mõlemad ennast aeg-ajalt vabatahtlikega mängima unustasid ja paisid lunisid - senisest häbelikkusest ei ole enam midagi järgi jäänud. Ei teagi, kas asi oli uutes kohevates kasukates või Polly ülevoolavas armastuses, mis teistelegi on nakanud, igaljuhul tundusid kiisud õnnelikud ja rahulolevad.

Tegelikult on nii, et ka sel nädalal lisandus kassituppa uusi elanikke. Malviina, Tinky, Winky ja mõnusalt pontsakas poiss Fredy. Fredy on meil nüüd südametemurdjana kirjas - teda on võimatu mitte armastada!

Kui Batman omal ajal tegi hiire häält, siis Lohe näitas üks päev, et ka koertelt on midagi õppida - kui ikka konservi on vaja nuruda, siis tasub seda teha kahel käpal seistes :)

On näha, et Tibi tunneb oma hooldajast Helenist puudust. Usume, et tunne on vastastikkune, aga õnneks ei pea nad teineteist kaua igatsema. Juba homme kohtuvad :) Igatsust aitas leevendada see, et kiisud said jõuludeks hästi suure kassimaja, mille okstes mõnus istuda on. Sellest sai väikese Dora lemmikpaik. Aga samavõrdselt armastab ta vabatahtlikel süles istuda ja nurruda.

Kuna "poistetoas" on meil mitu isiksust, siis tekkis ka Fredyl ja Mercuryl väike arusaamatus, mille üle nad siis pisut vaidlesid. Siiski vaid sõnadega ja teise karva paitama ei läinud :)

Kiisud said ka uue ja uhke pesamaja. Vabatahtlik Laura nimelt tegi. Isegi Missy käis seda üle kontrollimas. Aga Margarita ja Leena elaksidki seal, kui vahepeal muid põnevaid maju juurde ei tekiks, mida nuusutamas ja uurimas peab käima.

Poiste tuppa kolis enne uut aastat ka mõnusalt karvane ja hästi sõbralik poisterahvas, keda hüütakse tema võimsa laka tõttu Lõviks. Lõvi on heade inimeste poolt tänavalt leitud ja ära vaktsineeritud kiisu, kes nüüd naudib mõnusat pehmet pesa kassitoas ja ootab kannatlikult oma uut kodu.

Kassitoas oli Lõvi saabumise päeval ka pisike vabatahtlike jõulukogunemine. Kassid igastahes olid rahul, et paisid jagus kauemaks ja mängida sai nii palju, kui süda igatses. Siinkohal siis meie siidine kiisu Henna (http://pesaleidja.varjupaik.ee/view_album.php?set_albumName=album125) seda parajasti demonstreeribki, et kui mõnus tal on :)