KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED ⟩ Ehk vabatahtliku vastused

Et vabatahtlikud saavad pea igapäev oma kogemustest, igapäevatöödest ja muust rääkides küsimusi, eriti just vabatahtlikutöö kohta, siis tekkis mõte, et teeme sellise KKK rubriigi, kus vastame nendele küsimustele, mis on eriti levinud ja mida kõige enam meilt küsitakse.
Ega ühest vastust ei ole nagunii, seega siit Pesaleidja vabatahtliku-tervisejuhi vastused korduma kippuvatele küsimustele.

Kui palju on tänavatel kodutuid kasse?

Sadu, võiks isegi öelda, et tuhandeid. Me saame igapäev üks kuni mitu abipalvet infomeilil, infotelefonil, vabatahtlikud eraldi. Need abipalved ei saa iial otsa, kassid tänavatel ei saa otsa, kuni inimesed ei teadvusta endale, et steriliseerimine ja kastreerimine on tõepoolest hädavajalik ja kassiliiki ei ohusta väljasuremine.

Praegugi ootab tänaval mitmeid-mitmeid tiineid kasse, kassipoegi, pesakondi, täiskasvanud vigasaanud kasse, et neil oleks koht, kus saada peavarju, hoolitsust, ravi, tähelepanu, armastust. Ja need mitmed-mitmed on need, kelle teadlikku eksistentsi meie teame. Maailmas on neid loomi otseloomulikult miljoneid.

Mis neist kassidest saab, kes kodu ei leia?

Pesaleidjas ei ole selliseid kasse, kes kodu ei leia. Meie ei eutaniseeri ega kõrvalda neid loomi mingil moel, kes esimese kahe nädalaga kodu ei leia. Meil on praegugi kassitoas kasse, kes ootavad kodu aasta, kaks või rohkemgi. Aeg ei ole määrav, igale loomale on kodu olemas ja eks see tuleb varem või hiljem nagunii.

Senikaua on nende koduks Pesaleidja kassituba või hoiukodu.

Kuidas Sa saad neid aidata? Ma adopteeriks kõik hädalised õnnetukesed, seetõttu ei julgegi mitte kunagi varjupaika minna.

Siin tuleb appi puhtalt kaine mõistus. Miljoneid loomi oma korterisse, majja ei mahuta ja igaühele võrdselt tähelepanu, armastust, muid materiaalseid asju tagada on suhteliselt keeruline ja võimatu. Kui kodus on üks kass või kaks, on see juba ühe või kahe kassi sisuline elu päästmine.

Kasside aitamine on aga teistpidi elu päästmine. Tänavalt, ohuolukordadest, terviseprobleemidest aitamine, ulualuse pakkumine ning vajaliku abi kasvõi armastuse näol ajutiselt andmine võib päästa ja päästabki nii mõnegi looma. Iga looma ei pea endale koju viima, et teda aidata. Seda saab teha ka täiesti varjupaigas kohalkäies.

Kas me eutaniseerime kasse, kes meie juurde satuvad?

Ei. Me oleme no-kill varjupaik, kus eutanaasia tuleb kõne alla väga-väga üksikute loomade puhul, kes on nii tohutult haiged, et nende päästmine on võimatu ja nad on ise niivõrd piiripeal lahkumisega. Meie surmade statistika on tõepoolest väga väike, aitame iga looma ja iga elu on meie jaoks südamest oluline.

Kust Sa võtad selle aja, et neid kodutuid loomi aidata?

Seda aega ei ole vaja igapäevaselt kümneid tunde. Erinevad vabatahtlikud käivad igapäevaselt õhtuti tunniks või mõneks, oleneb, kuidas ajaga lood on, kiisusid üle vaatamas ja nendega tegelemas, neid sotsialiseerimas. Vabatahtlik olles saad omale nii öelda graafiku ise valida ja vastavalt oma võimetele ja võimalustele käia aitamas. Loomulikult on meilgi vabatahtlikke, kes käivad kord nädalas või mõne jooksul ning ka neid, kes pea kakskümmend neli tundi ööpäevas alati valves ja olemas on.

Kas kurb ja valus pole vaadata neid kodutuid ja õnnetuid loomi kogu aeg?

Valetaksin, kui ütleksin, et ma ei ole nutnud nii mõndagi abivajajat nähes, kallistades, hoides, ravides, paitades. Küll aga on selge, et palju kurvem ja valusam oleks kõiki neid tuhandeid loomi, kes Pesaleidjast kodu on leidnud, tänavatel näha. Või surnukehadena autoteedel. Seega asja reaalselt ja selgelt võttes, on absoluutne hea meel ja õnnetunne näha, et neil kodututel loomadel on lõpuks keegid, kes nende tervise, heaolu, täis kõhu ja koduleidmise jaoks vaeva näevad igapäevaselt.

Kui palju vabatahtlikke Pesaleidjas on?

Aktiivseid vabatahtlikke, kes kassitoas käivad graafiku alusel kassidega tegelemas, on hetkel 19. Hoiukodusid aga 98. Seega on meid kokku üle saja.

Kuidas Sa saad kassidega tegeleda - Sul on ju allergia?

Tänapäeval on kõiksugu võimalusi ja lahendusi olemas, et ka allergiaga oleks võimalik loomi pidada. Loomad, kes allergiat põhjustavad, ei pea ega tohigi elada voodis, patjade, teki, lina peal. Puhastada tuleb kodu korrapäraselt ja korrektselt, tuulutada ruume ning vajadusel tarbida allergiavastaseid tablette. Miski ei ole võimatu ja just Pesaleidja asutajal endal on kassiallergia - kodus aga 9 hoiukassi, 4 päris oma kassi.

Kas teie püüate kasse? Kas teie steriliseerite/kastreerite kasse?

Me oleme puhtalt ja täielikult vabatahtlikest koosnev MTÜ, kes kõik teevad seda tööd vabatahtlikult, oma töö, pere, sõprade, muude tegevuste, kohustuste kõrvalt. Seega ka parima tahtmise juures ei saaks me pakkuda püüdmisteenust. Meie juurest on võimalik laenutada püügipuuri, kui need on vabad ning saada kogemusi ja õpetusi, kuidas püüdmine kõige efektiivsemalt toimida võiks.

Meie ainsad sissetulekud on annetused ning Pesaleidja all on hetkese seisuga 327 looma. Need kõik vajavad süüa, liivakastisisu, ravimeid, vaktsiine, kiipe, sise- ja välisparasiiditõrjed ja nii edasi, seega võimaluse piires me tõepoolest üritame steriliseerida/kastreerida Pesaleidja hoolealuseid. Kõik aga kindlasti seda operatsiooni paraku meie poolt läbida ei saa, sest rahapuud me veel leidnud ei ole.

Teenust, et meie anname raha kellegi isikliku kassi operatsiooniks, me kahjuks ei paku, sest taaskord on meil hoolealuseid piisavalt palju, kes igapäevaselt vajavad tohutute summade eest erinevaid asju.

Kas te võtate vastu kasse kodust, kui pererahvas on surnud/sõidab ära/on allergiline/kass ei sobi sisustusega?

Me ei võta kodudest loomi vastu. Ja seda mitmel põhjusel.

Esiteks on neil inimene, kes saab neile koduotsimisega ise hakkama. Tänaval sündinud või sinna visatud kassil sellist luksust aga pole, seega on nemad meie prioriteet.

Kui mingi hetk peaks hakkama vähenema tänavakasside arv, siis saame aidata ka rohkem inimesi. Seni aga aitame neid lihtsalt nõuannetega, kuhu kassi kuulutus üles panna, on ka võimalik meie enda lehel reklaamida ning kuidas kuulutust üleüldse koostada. On kurb, et pöördutakse palju MTÜ'de poole lihtsalt seetõttu, et arvatakse, et meie tahame kodukasse väga vastu võtta ning oskame neile kodu otsida. Tegelikult oskavad seda kõik ise teha.

Teiseks liiguvad koduelu peal olnud kodukassid tunduvalt halvema elu peale, kui nad kolivad kassituppa, mis on tegelikult ju varjupaik. Ei saa nad seal nii palju tähelepanu ning lisaks elavad väga paljud teised kassid temaga samas ruumis. Stressist, immuunsuse langemisest jäävad kodukassid varjupaigas tohutult kiiresti haigeks ning meie ülesandeks on taaskord need loomad terveks ravida. Rääkimata looma hingehaavadest, mille ravimine kahjuks meie võimuses pole.

Kui palju Sa teenid selle vabatahtlikuks olemisega?

Vastan ausalt - teenin õnnetunde, südamerahu, kiidusõnu, tunnustusi, metsikute kasside edusamme, nurru, tohutuid naerupahvakuid ja igapäevast soojustunnet enda sees.

Mitte üks vabatahtlik ei mõtle isegi MTÜ'd aidates selle peale, et ta ei teeni eurosid selle eest. Kõik muu selle kõrval, mida me saame igapäevaselt, on mõõtmatu ja ohjeldamatu.

Teeme seda tööd vabatahtlikult ja lihtsalt suurest ja heast südamest.

... Sul vist meest pole, ega ju?!?

:D

Loomulikult ei ole. Me kõik oleme üksikud, töötud, saja kassiga ning allergiate käes virelevad õnnetud inimesed.
Ja ausalt vastates - loomad pole iial olnud ega saa olema takistuseks kaaslaste leidmisel. Kui on takistuseks, siis järelikult poleks õige kaaslane nagunii.

Eks neid küsimusi ole kindlasti palju ja palju veel, ent need olid sellised levinumad, mida meilt kõige enam küsitakse Kindlasti on meil soov teha KKK vol2, kus aga palume teie abi, head sõbrad! Kirjuta meile oma küsimused, mida sooviksid meie käest küsida ja millele vastuseid ootaksid - lisame selle järgmine kord samasse rubriiki vol2'te. Küsimused palume saata meiliaadressil kelli@pesaleidja.ee