Lapileenu tuli eluga välja lootusetust olukorrast - tõeline ime!
http://pesaleidja.blogspot.com
Täna kirjutab meie vabatahtlik Kelli imelise muutuja Lapileenu loo:
Käes on suve algus - aina enam ja enam pesakondi sünnib ning üha rohkem liigub ringi tiineid emaseid kiisusid.
Nii tulid meile ühel ilusal päeval kassituppa Valgast kaks imeilusat kiisut - triibik-valgega Lapileenu ja lumivalge Snow White. Kiisud olid pisut endassetõmbunud ning ootasid vaktsiini, seejärel vaktsiini kinnistumist ja lisaks sellele tuli neil võidelda ka seenega. Küll aga möödus see kõik üsna kiirelt ja käes oli aeg, kus nad olid veel mõne päeva jälgimisel, et seejärel teiste kiisudega kokku kolida. Ja siis juhtus see, mis me kõige vähem oodata oskasime - õhtune vabatahtlik läks kiisudele ravisid tegema ja Snow White poegis kolm imeilusat beebit samal ajal. Ja siis oli selge - ka Lapileenu ootab ilmselgelt poegi.
Täna keskendumegi põhiliselt Lapileenule, sest kui aus olla, on ta rambivalguse vääriline. Tegu on tõelise imega.
Lapileenu kõht oli tõesti nagu õhupall, kui oskasime seda sellise pilguga nüüd lõpuks vaadata. Küll aga oli üleöö tema tervis tohutult halvenenud - silmad ja nina olid väga mädased. Nina otsas oli paks kollane koorik ja kui selle lahti leotasime, voolas minutite kaupa ninast mäda, ühtlasi tundis ta end väga halvasti ja oli loid. Hirm kogus tuure ja ühtäkki tundsime end abitutena.
Mõelda pikalt polnud vaja - kiirelt seadsime sammud Petcity loomakliiniku poole, kus koheselt Lapileenu statsionaari määrati ja me saime jääda uudiseid ootama. Õhtul teda vaatamas käies oli pilt üsna nukker ja haigetteev - ta ei pruugi sellest eluga välja tulla. Ta hingeldas suu pärani lahti hapnikukambris, ta värises, ta silmad olid pahupidi, ta ninast voolas paksu mäda ja kogu see vaatepilt oli tohutult kurb. Leppisime kokku, et kui ta öö üle elab, proovivad nad teha keisrilõike, ehkki on risk, et Lapileenu ei pruugi üle elada narkoosi, kuid selge oli ka see, et sünnitust ta samuti üle ei ela. Jäime keisrilõike juurde.
Lapileenu kõhus oli neli beebit. Kolm neist pealtnäha ilusti tublid ja terved, kuid neljas oli väärarenguga - deformeerunud peaga ja põhimõtteliselt ilma nahata.
Kliinikus eraldati lapsed koheselt emast, et mitte saada haigust endale külge ja niisiis kolis kolmik asendusema juurde, kelleks osutus hiljuti poeginud Snow White. Lapileenu ärkas narkoosist üsna kiirelt, ta oli kõrgendatud tähelepanu all ja meie, vabatahtlike, süda valutas lihtsalt vahetpidamata. Nii suur hirm oli, sest viimane pilt oli meeletult lootusetu.
Õnneks ei lasknud head uudised end kaua oodata ja meie süda oli jälle rahulikum - Lapileenu on valmis kliinikust välja saama, sest peale keisrilõiget on kass nagu uus. Ei erita ta enam mäda ei silmist ega ninast, ta sööb, ta tunneb end oluliselt paremini ja on tõepoolest justkui ümbervahetatud.
Tormasin teda vaatama ja see pilt oli lõpuks rahutoov. Lapileenu silmad olid selged ja ilusad, tema nina oli roosa, mitte mädaga kaetud ja ta armastas paitamist. Siit võime teha järelduse, et kogu selle probleemi Lapileenule tekitas see väärarenguga surnud poeg tema sees. Keisrilõige oli väga õigel ajal tehtud, ilmselt ei oleks Lapileenu kauem vastu pidanud.
Lapileenu poegadest kasvab ja kosub praeguseks ilusti vaid üks, kahjuks kaks neist andsid alla. Üks oli kõigist pisem, sõi oluliselt vähem ja kaotas kaalus meeletult. Ka lisatoidu juurde andmine kaalutõusu ei toonud ja niisiis jalutas see pisike poiss Vikerkaarele. Teine poiss muutus loiumaks ja hakkas kehvasti hingama kolmenädalaselt, vaid mõned päevad tagasi. Turgutamine ja püüdmine Tema elu päästa vilja ei kandnud..
Tõsi on see, et kõik Lapileenu pojad olid pisut enneaegsed ja et me ei tea, mis põhjustas väärarengu Lapileenu ühe pojaga, võime arvestada faktiga, et teisedki päris terved ei olnud. Seega on paratamatu, et kaks pisikest beebit, kes nüüdseks on parimatel jahimaadel, võisid kannatada samuti kaasasündinud probleemi all.
Lapileenule leidsime hoiukodu, kus ta saab antibiootikume ja valuvaigistit, on jälgimise all ja kosub. Küll aga on teinud Lapileenu läbi väga suure muutuse - kui 27. mail oli ta ühe käpaga juba Vikerkaarel ja meis kõigis tohutu hirmu tekitanud meeletu haigusega, mis teda vaevas, siis tänaseks on Lapileenu meeletult mänguhimuline, kes rullib vaipasid ühest toaotsast teise, ta käib hoiukoduperenaise süles pai nurumas ja nurrumas, ta sööb väga hea isuga ja mis kõige olulisem - ei mingit mäda.
Kui see ei ole ime, siis mis see on?
.jpg)
