Cappuccino

Cappuccino
Nimi:Cappuccino
Loomaliik:Kass
Vanus:Alla 1-aastane
Staatus:Kodu leidnud loomad
Maakond:Tartu maakond
Tehtud protseduurid:
  • Parasiitidevastane tõrje

Pildid


Rohkem infot

Juuli 2018. Cappuccino leidis kodu :)
Olen Cappuccino. Minu hoiuperenaine ei saa minult pilku. Jah just minu taevasiniste silmade tõttu. Neist paistab kogu maailma kurbus. Või siis vähemasti ühe tillukese kassipoisi oma. Võid arvata, et minu kauni välimuse tõttu olen ma elanud tõelist kuninga elu. Kaunistanud kellegi kodu nagu tõeline ehe. Kuid alles hiljuti elasin ma tänaval koos emme, issi ja vennaga. Minu issi jaoks jäi abi liiga hiljaks.. Peaaegu oleks ka meie ülejäänute jaoks jäänud. Nimelt lukustas üks kuri inimene meid kõiki koos keldrisse. Ilma toidu ja veeta. Jättes saatuse hoolde piineldes surema... Õnneks tõttasid head inimesed appi ja meid venna ja emmega sai päästetud.
Meie vennaga sõitsime koos hoiukodusse Tartusse. Enam ei ole meil kõhud tühjad ega janu. Küll aga ei ole hulkurielu meist kedagi puutumata jätnud. Olime paksult täis kõiksuguseid parasiite. Silmad on vesised ja ninad tatised. Hetkel saame me ravi. Ravi on aga pikk ja kallis. Sellejuures kulub väiksemgi abi ära. Aidata on meid võimalik siin: http://www.pesaleidja.ee/loomad/anneta-peasleidjale-11/anneta-pesaleidjale Sest tahame meiegi ju saada terveteks ja tublideks kassilasteks. Hoolimata kurvast minevikust pole ma siiski kaotanud oma usku inimestesse ja nende headusesse. Mulle täitsa meeldivad paid. Süles olla pole ka viga. Nurrumootor läheb mõnikord juba täitsa töölegi. Kindlasti meeldiks mulle ka kunagi päris oma inimese kaisus magada.
Ma ei ole küll veel valmis päriskoju minema, kuid minuga on võimalik juba hoiukodusse tutvuma tulla ja mind ka täitsa ära broneerida. Nii lahe oleks teadmine, et minul, kassil, keda alles hiljuti keegi ei märganud ega aidanud, oleks olemas pere, kes mind ootaks ja mulle terveks saamise järel minu elu esimest päris oma kodu pakuks.
Mul on ka pisikene unistus. Siiani pole ma unistada julgenud... Nüüd, kus aga silmapiiri taga paistab lootus paremale elule, on mul tekkinud mõte, millest ma pole veel kellelegi julgenud rääkida. Nimelt oleks ma ütlemata õnnelik, kui päriskoju saaksin ma sõita koos oma parima sõbraga - oma armsa venna Guliveriga. Siiani oleme me just teineteisele toetuda saanud ja tänu sellele rasked hetked üle elanud. Kaks kassi on alati parem kui üks. Praegugi magame me teineteise kaisus pakkudes üksteisele julgustust ja tuge.