Markiis

Markiis
Nimi:Markiis
Loomaliik:Kass
Sugu:Isane
Staatus:Praegu otsivad kodu
Maakond:Harju maakond
Tehtud protseduurid:
  • Vaktsineeritud
  • Kastreeritud/Steriliseeritud
  • Kiibistatud
  • Parasiitide vastane tõrje

Rohkem infot

MARKIIS - ÕNNETU ELUSAATUSEGA KASSIKE, KES JUMALDAB INIMESI TAEVANI...

Markiska on minu südame jäägitult võitnud - ma pole nii imearmast kassi varem kohanud. Ta on juba veidi eakas ehk umbkaudu 10-aastane ning vaatamata sellele, et elu pole teda hellitanud, armastab ta inimese lähedust vaatamata kõigele. Nii kui siseneda ruumi, kus Markiis on, kostub juba tema tugev põrisev nurr ning kui paikäe tema poole sirutad, ta aina hõõrub ja püherdab selle otsas. Ta veedaks suurima heameelega oma elu ülejäänud päevad inimese kõrval, kes suudaks talle jagada võimalikult palju hellust ja armastust... Ja ta on seda igati väärt.

Markiis sai meie hoiukodu poolt päästetud väikelinna tänavatelt, kus ta oli elanud juba mitmeid aastaid. Tegelikult oli ka temal kunagi oma kodu ja oma inimene. Kõik algas sellest kui perenaine haiglasse sattus, kus Markiis teda isegi külastamas käis - perenaine, kui jaksas, tuli maja ette ning ajas Markiisiga juttu ning jagas paisid. Ühel päeval aga perenaist enam ei ilmunud, aga Markiis käis haigla juures lausa järgmised 5 aastat... Kassikest märkasid ka haigla kokatädid, kes talle need mitmed aastad head ja paremat jagasid, aga oli ka inimesi, kes ei sallinud Markiisi silmaotsaski - küll virutati jalaga ning ähvardati magama panna. Suve lõpus ristusidki Markiisi teed meie hoiukoduga, kes märkas ühte vaevu liikuvat kassivaret ning kuuldes, kui kurb saatus on ühel kassikesel olnud, ei suutnud ta Markiisi tänavale edasi jätta. Lähenedes Markiis esialgu susises ja hoidis eemale, aga lõpuks õnnestus ta siiski puuri meelitada. Esimese asjana võeti ette visiit loomaarstile, kus selgus, et nagu isastel tänavakassidel kipub olema, on ka tema FIV positiivne, hambad väga pahas seisus ja vajab pikka ravi... Õnneks aga kodused tingimused, palju paisid ja musisid koos inimese lähedusega aitasid kõvasti kaasa ning Markiis oli detsembris valmis meie kassituppa kolima. Kahjuks aga juba teisel päeval suutis keegi Markiisi klobida ning vaesekene on taas end ravimas - seljal on väike osa karvadest küljest ning haav vaikselt paranemas.