Proua Rebane

August 2018. Proua Rebane on oma uues kodus.

Pesaleidja ainus koerast hoiuline Proua Rebane jõudis Valga varjupaiga hoole alla aprillikuus. Juunis kolis Proua hoiukoju Tallinnas. Leidmisel hetkel luusis Proua Karula küla vahel näljasena ja koos kahe väikese kutsikaga. Kui külarahval õnnestus kutsikad omade jõududega kinni püüda ja neile koheselt ka hea kodu leida, siis Proua Rebasega läks aega, kuna ta oli väga arglik. Nüüd on kunagisest hulkurist saanud rõõmsameelne ja seltsiv koerake, kes mööda hoiukodu uudishimulikult ringi nuusib, perenaiselt maiuseid ja paisid nurub ning õpib iga päevaga julgem olema ja elu vabamalt võtma.

Proua Rebane on esialgu uute inimestega pelglik, kuid ta ootab kannatlikult hoiuperenaise kõrval ja jälgib hoolega inimeste reaktsioone. Oma eluga Tallinnas harjus ta kiiresti. Hetkel me veel tegeleme sellega, et õppida selliseid tavapäraseid koera-asju näiteks kuidas käib mängimine, trepist julgelt üles tulemine ja ilma muretsemata siesta pidamine. Peame olema ausad, et me ei tea palju tema minevikust, kuid võib arvata, et ta on eakas koer, kelle elu on olnud keeruline ja täis katsumusi. Koera välimust ja tervislikku seisundit hinnates oletavad arstid, et ta on oma elu jooksul toonud ilmale mitmeid pesakondi. Hoolimata vanast tagajala vigastusest ja katsumusterohkest minevikust on siiski tegemist väga armsa ja rõõmsameelse koerakesega, kes ei ole sugugi inimestesse usku kaotanud. Vastupidi, ta on siiras ja õnnelik loom, kelle ainus soov on olla inimese suur sõber.

Proua elab Tallinnas koos hoiukodu püsielaniku – kassiga ning saab temaga väga hästi läbi. Piirid pandi kohe esimesel õhtul paika, mil kass üritas koera toidukausist toitu varastada. Proua vastas sellele lihtsalt kassikonservi sisse hingamisega. Nad vaatasid korraks tõtt ja ülejäänu on juba ajalugu.

Proua Rebane steriliseeriti maikuus Valga loomakliinikus. Operatsiooni käigus eemaldati ka piimanäärmekasvaja, kuid jalavigastust arstide sõnul enam ravida ei õnnestu. Tegemist on kõõluse vigastusega, mis on vähemalt aasta aega vana. Kui koer oleks koheselt abi saanud, oleks loomaarsti sõnul kerge operatsiooniga saanud jala ka terveks ravida. Kahjuks koer aga tol hetkel arsti juurde ei jõudnud.

Proua Rebane jumaldab jalutuskäike, sest siis on palju uusi lõhnu, hääli, inimesi. Isegi see väike vigastus teda tagasi ei hoia ning ta vudib jalutuskäikudel mõnikord nii kiiresti, et hoiuperenaine peab sammu lisama. Hoolimata sellest, et see väike iluviga Proua Rebasele endale karvavõrdki korda ei lähe, valu ei tee ning igapäevaelu ei häiri, tundub varasemate kuude leige huvi põhjal, et eaka koera vigastus häirib siiski inimesi. Olgu see siis tema vanus, vana vigastus või see, et tal läheb veidi aega, et uute inimestega harjuda ... ükski neist ei ole põhjuseks sellist suurepärast ja imeilusat karubeebikõrvalist koerakest enda pereliikmeks mitte tahta.