Grimmu

GRIMMU ON OLNUD 5. AASTAT KODUTA - KAS TÕESTI KASS KEDA KEEGI EI TAHA? 

Grimmu on 2018. aasta kevadel sündinud kassipoiss, kes on meie juures Pesaleidjas juba staažikas koduootaja. Paar aastat elas ta meie hoiukodus, aga kuna sinna talle ikka neid kodupakkumisi ei tulnud ega tulnud, siis kolis Grimmu pealinna Pesaleidja kassituppa. 

Hoiukodust tuli Grimmu vahva looga, kuidas väikesest inimpelgur-lohest sai tahmakoll. Nimelt pelgas Grimmu inimest nii hirmsasti, et ta lipsas suurest hirmust isegi kaminasse,. Meie õnneks ta korstna kaudu välja ei saanud, aga selleks, et väikest tonti kätte saada, tuli  pool kaminat tuligi lammutada. Muidugi oli ta valge kasuka asemel hallikirju, aga pesta teda tol hetkel ei õnnestunud ja nii tuligi oodata, kuni tahm maha kulub. Inimestel oli täitsa naljakas, aga Grimmul endal, mitte nii väga. 

Grimmu on kassitoas hästi mänguhimuline ja ajab hea meelega taga sulelisi ja karvaseid mänguasju, kuid tasub arvestada, et kahjuks ei ole ta veel sülekass. Päris kõik püstised inimesed talle veel ei meeldi, aga me käime temaga kassitoas juttu ajamas ja mängimas, seega loodame, et ta siiski varsti lepib kõikide inimestega ühtemoodi. Ta on juba maha käinud pika teekonna väikesest lohest üheks vahvaks mänguliseks kassipoisiks. Teiste kassidega saab ta läbi, vajadusel isegi jagab teistega oma pesa.

Kui välja arvata see ammune korstnajuhtum, siis tegelikult Grimmu ei tee pahandusi, lamab aga oma asemekese peal kõrgustes ja (kui teda pikalt piiluda), siis tundub kurvana... ja mõnikord ta puhub oma vabatahtliku peale peale, aga meie alla ei anna! Vaatamata sellele, et Grimmu ei pane pahaks, kui ta peab oma ruumi teistega jagama, siis on ilmselt kassitoas teisi kasse tema jaoks natukene palju, seega ta võib esmasel vaatlusel tunduda rohkem stressis, kui ta oli oma varasemas hoiukodus, kus oli tunduvalt vähem kasse. Hoiukodus käis ta lausa köögis inimese käest toitu norimas. 

Poiss on kastreeritud, vaktsineeritud, kiibistatud ja saanud regulaarselt parasiiditõrjet. Grimmu ootab oma tulevaselt kodult mõnusat sooja pesa ja palju tingimusteta armastust, kus ta saaks rahulikult kohaneda. Kindlasti aitab uues kodus kohanemisele kaasa ka mõni kohalik kass-sõber, kes õpetaks teda  uusi inimesi kiiremini usaldama õppida, kuigi tegelikkuses on ta juba päris hästi saanud selgeks, et inimesed on need, kelle käest saab häid asju ja kellega saab koos ka sulepulka taga ajada. 

Tema valge kasuka sasimiseni teekond jätkub, aga pere juures, kes annab talle piisavalt aega ja ei ole kohe esimesestel päevadel pealetükkiv, saabub see hetk kindlasti. Ja oma kogemusest garanteerime, et see on kõige vägevam tunne, kui üks varasemalt hirmul olnud kass õpib sind tundma ning usaldama. 

Kui tunned, et oled otsinud oma ellu ühte valge kasukaga printsi, kellega ühiselt õhtuti telekat vaadata või külmiku juures filosoofilisi vestluseid pidada, siis anna endast märku ja meie vabatahtlikud kutsuvad sind külla, Grimmuga tutvuma.