Ettevaatust rebastega!

Minu esimene päästetu Jass jäi päeval Neeme külas üksi oma kodumaja ette päikest võtma vaid paariks tunniks.

Pere tagasi tulles leidsid nad maja kõrvalt võitlusjälgi ja verd. Ilmselt sai jällegi rebane rasvase söögikorra osaliseks ja seda juhtub viimaste külmade ilmade ja toidupuudusega tihti. Rebased on liikvel ja lihtsat ning hästi toidetud saaki otsimas Tallinna kesklinnaski rääkimata siis aedlinnadest ja küladest.

Jass ei käinud üksi õues hulkumas vaid pererahva kodus olles tegi valvsa pilgu all tiiru maja ette ja juba tagasi. Tal olid meeles rasked ajad tänavaelust ja see teda tagasi ei tõmmanud. Nähes aga kiisut päikesepaistel peesitamas otsustas pere ta veidikeseks ka sinna jätta ning läks omi asju ajama. Suur oli aga kurbus ja õudus nähes juhtunut. Jassi jäävad taga nutma tema pere koos lastega ning ka pesaleidjad :((

Palun hoidke oma lemmikud toas ja ärge laske neid hulkuma. Lemmiku üksi hulkuma laskmine on ebaseaduslik ning lisaks sellele veel üliohtlik.

Vastavalt loomakaitseseaduse § 5 lg-le 1 on hulkuv loom omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loom. Tulenevalt loomatauditõrje seaduse § 12 lg-st 1 loetakse omanikuta koduloomaks identifitseerimata kodulooma, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse loomapidaja juurest lahti pääsenud koduloomaks looma, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. Seega, vastavalt seadusele on hulkuvateks loomadeks kõik koduloomad, kes loomapidaja järelevalveta väljaspool loomapidaja territooriumi viibivad (või siis loomad, kel puudub omanik). Enamus kasside ja koerte pidamise eeskirjades on sätted, mis keelavad loomapidajatel loomi järelevalveta ringi hulkuma lasta ning eeskirja rikkumise eest on võimalik määrata trahvi kuni 6000 krooni.

Ei saa üle ka järgnevas meelde tuletamisest ja teadvustamisest - selline maailmaparandaja nagu ma olen :)

Nagu paljude asjadega siin elus on, et tulevad uued suunad ja arvamused ja tihti traditsiooniks saanud asjad muutuvad liialt ohtlikuks või mõeldamatuks. Kellelegi ei tule täna pähe öelda paariaastasele lapsele, et mine - siin on tänav ja mängi. Nii areneb edasi ka lemmikute pidamise kultuur ja seda reguleeriv seadusandlus ja nii on ka kiisude vabapidamisega.

Kiisu on lemmikloom nagu kõik teised ja ilma omanikuta või omanikule kuuluvalt kinnistult väljunud loomake loetakse seaduse mõistes hulkuvaks ja teda võidakse viia varjupaika (kui tal on õnne ja ta sinnani üldse jõuab.

Peale selle on veel hulganisti ohte kiisudele - autod, halvad inimesed (viimasel ajal on olnud palju juhtumeid pahatahtliku mürgitamise, löömise, õhupüssist tulistamise, surmavate puuridega püüdmisega), koerad, metsade ääres söövad kiisusid ära rebased jne. Rebased on rasvast ja lihtsat saaki otsimas just talviti. Veel on olnud hulganisti mürgitusjuhtumeid autode aknaklaasivedelike ja treppide sulatamiseks kasutatavate ainete lakkumisest - millegipärast tõmbavad need ained kasse ligi.

Kiisude õues käigud olenevad aga loomakese harjutamisest. Kiisud elavad väga õnnelikult ja pikaealiselt ka tubastes tingimustes ning omanikuga koos aias toimetades või õues jalutamas käies ja nende eluiga küünib õige toitumise juures siis kuni 20 aastani! Veel on suhteliselt teadvustamata probleem uusasumites ja ka vanades asumites ja linnades meil elutsevate looduslike liikidega. Kass on siia sisse toodud ja inimese poolt looduslike liikidega võrreldes elujõuetuks ja ilma kõrvalise ehk siis inimese abita mitte hakkama saavaks aretatud võõrliik, keda inimene niiöelda doteerib, sest looduses ta üksi ellu ei jää ning seega ei ole loomulik, kui nad kõik linnud ja muu elustiku ning oravad maha murravad! Minu enda kodukohas (mereäärne roostikuga piirnev uusasum) on neli aastat peale uusasumi tekkimist selle ümbruse rannaniitudelt kadunud maas pesitsevad lõokesed ja kevaditi vapustavat pulmamängu tegevad ja samuti maapinnal pesitsevad kiivitajad ning põõsastikus pesitsejad. Kahjuks tegutseb inimene omale hulkumas käivat lemmikut võttes teiste liikide suhtes väga ülekohtuselt, sest ilma inimese kaasabita kass meil mitteloodusliku liigina siiski ellu ei jää! Linde ei sega siinjuures sugugi mitte inimese käimine rannas, vaid jahiinstinktiga kassi ja koera liikumine tema pesitsus- või toitumispaigas.

Ka saab Eesti Loomakaitseselts ning Veterinaar ja Toiduamet pidevalt kaebusi kuna naabrite kassid ja koerad reostavad laste liivakaste ning hävitavad peenraid ja märgistavad maju vänge lõhnaga ning see tekitab vägivalda loomade suhtes ning kahjuks ka omakohut :(