"Kui te siiami kassi poegi varjupaika ei võta, viskab pereisa nad vastu seina surnuks!" Tõuloomade pähe ostetud paljundusvabrikute viljad lõpetavad tihti haigetena tänaval
Kohtla-Järvelt leitud haige silmaga tõukassMTÜ CATS HELPEestlasele omane väärisasjadega uhkeldamine hõlmab ka loomi, kes peaksid välja nägema justkui peenest tõust. See on vesi vastutustundetute paljundajate veskile, kes müüvad paberiteta koeri ja kasse tavahinnast odavamalt. Paraku vajab lemmik igapäevast hoolitsust ning tema eest tuleb tasuda ka kliinikuarveid. Kui raha otsas, visatakse loomad tihti tänavale.
MTÜ Cats Help on üha enam hädas kodust välja visatud tõukassi-laadsete kiisudega. "Võib liialdamata öelda, et neid on iga kuu neli või viis. Siiamid ja siiamilaadsed on juba nii tavapärane nähtus tänavatel, et see isegi ei pane imestama," tõdeb MTÜ juhatuse liige Liivi Kassihhin. "Küll aga satub tänavale ka päris palju exoticuid ja pärslasi. Kuna nende olematu nina ja lömmis nägu on inimeste jaoks vastupandamatu, siis on nad ka üks ilmselt enim millerdatud tõug. Ka british shorthair ja scottish tõugu kasse ristatakse ja tehakse erinevaid ristandeid ning ka neid on siiski tänavale tekkinud."
Nii juhtus ka möödunud nädalal Kohtla-Järvelt leitud pisikese ja kõhna exoticuga. Kiisu oli pikalt hulkunud õues eramajade rajoonis, steriliseerimata ning teda toideti, aga alles siis, kui ta silma olukord väga hulluks läks, võeti ühendust varjupaigaga ning nemad omakorda MTÜ-ga. Kuna varjupaiga tingimustes kassi silma opereerida või eemaldada pole võimalik, saadeti kass Haabersti Loomakliinikusse. Tema ravi tuleb kinni maksta heasüdamlikel annetajatel.
Kassid oma elulugu ei jutusta
"Kuidas nad tänavale satuvad, sellest kassid paraku vaikivad. Eks tõuloomadega ole nagu kõigi teiste kassidegagi. Looma võtmine ei ole läbi mõeldud ja kui loomal tekivad terviseprobleemid või käitumishäired ning perel pole raha ega huvi, et kassi ravida pole, siis loomulikult lendab ta tänavale," lausub Kassihhin. "Üürikorteri ülesütlemine, perekonnas probleemid, lahkuminek, allergiad... selle asemel et uurida, kuidas on võimalik allergikuna kassiga koos elada ning mis vahendid selleks tänapäeval on, on taas lihtsam kass õue visata."
Tema sõnul tuuakse selliseid kiisusid ka koomakliinikusse eutaneerimisele, kuid harvem, sest peljatakse arstide hukkamõistu. "Samas on ka olnud palju kuuldusi, et antud piirkonnas, kust mingid tõukassid on leitud, elab keegi millerdaja ning on alust arvata, et kassid on vabriku ülejääk," selgitab ta.
Juhtub ka seda, et inimesi paelub looma puhul vaid välimus, ei tehta endale selgeks, et kass on siiski üsna isepäine tegelane. "Oodata, et tema tõug oleks sama kindla iseloomuga nagu tõukoertel, on ka vale. Jah, loomulikult on teatud tõugudel ka kasside hulgas omad iseloomujooned, aga oluliselt vähem. Lootes saada omale perelemmikut, võib korralikult puusse panna ning parem võiks minna kohalikku varjupaika ja vaadata, milline kass teie pere välja valib ning end kaasa tahab sokutada. Saate omale aastateks ustava sõbra, kellele on ka tehtud vaktsineerimine, on opereeritud ning teostatud tervisekontroll," veenab Kassihhin.
Paraku näitab elu, et kui kuulutuses mainitakse tõukassi, siis isegi kui ta on täiskasvanud või juba eakam, jooksevad inimesed temale tormi. Kui aga mõni imelise iseloomuga tavalisema välimusega tänavale hüljatud kodukass omale armastavat peret otsib, siis valitseb vaikus ja uusi kodusid tuleb tikutulega taga otsida. "Ilmselt on siiski Eesti inimestel veel seda mentaliteeti, et on vaja tõuloomaga uhkeldada ning peetakse tõukassi kuidagi paremaks, kui tavalisemat nii-öelda krantskassi, olgugi, et sel samal tõukassil ka tihti pabereid pole," nendib Kassihhin. "Näiteks väga populaarne tõug, briti lühikarvaline, ei ole pigem lastega pere kass, nad on isepäisemad ega kannata väga nii- öelda näppimist."
Paljundajad löövad pärilikele terviseprobleemidele käega
Tartu Loomakliiniku veterinaar Egeli Kirk tunnistab, et loomi paljundatakse ka siis, kui on teada, et neil on pärilikud terviseprobleemid. "Millerdajad ei tegele geeniuuringutega ning enamasti ei hooli või ei teagi vastava tõu geneetilistest vigadest. Sellegipoolest nad paljundavad neid loomi, pööramata tähelepanu sellele, et tihti on juba emal või isal olemas mõni viga, mida tegelikult aretusse ei tohiks sisse lasta - maine coon ja entroopium, liiga väikesed ninasõõrmed lömmninalistel, kurtus, müosiidid," loetleb ta.
Lisanduvad terviseprobleemid nagu ikka kassidel, kelle tervis on aastaid jäänud hoolitsuseta. "Hingamisteede viirused ja silmapõletikud, pärslastel ka viltis karvastiku tõttu haudunud ja põletikuline nahk, nii välis- kui ka siseparasiidid ja põletikus ja mädanevad hambad," nimetab Kassihhin.
Egeli Kirk täiendab: "Tihti juhtub just seda, et võetakse kassipoeg, kes on kehvade tingimuste tõttu juba väga haige - silmapõletikud, kõhutõved, hingamisteede põletikud, kalitsiviirus ja kasside koronaviirus. Kasside koronaviirus nimelt on võimeline ümber muteeruma kassidel FIP-ks (feline infectious peritonitis). Seega tuleb koju nö terve kassipoeg, kellel alguses võibolla kõht pisut lahti - "kasvataja" ütleb, et pole põhjust muretsemiseks, stressist ikka võib. Läheb aga aeg edasi ja kassipoeg on isutu, palavikuline ja ei võta kaalust juurde. Halvemal juhul sureb 3-7 kuuselt märga FIPi (kõhuõõnes vedelik) või hiljemalt kaheaastasena kuiva FIPi vormi."
Toimiv ravi kassipoegadele ravi maksab 900-1500 eurot kuus. Ravi kestab umbes kolm kuud. Ilma ravita on surm sada protsenti kindel.
Heast sugupuust tõukassi hind võib olla 1000 eurot või enamgi. "Kui nüüd inimene ei raatsi välja käia 1000 või rohkem eurot, siis ostetakse see 300eurone "sarnane" kass. Hoomamata, et nii toetatakse kontrollimatut ja hooletut paljundust," märgib Kirk. "Selline loom võib õnnetul kombel tõesti maksta lõpuks rohkem - sest teostatakse ka inbreedingut, mille tulemusel veelgi enam on võimalus, et avaldub just see geneetiline info, mida me iga hinna eest tahaks vältida. Ei maksa osta.ee-st postiga kassi tellida!"
Kõige enam liigub turul tema hinnangul neid tõulaadseid loomi, keda ka inimesed kõige enam fännavad - pärsialaadsed, siiamilaadsed, briti lühikarvalise-taolised, vene sinise taolised.
Pesaleidja MTÜ juhatuse liige Katrin Paala-Vainola möönab, et nemad oma kassituppa või hoiukodudesse sattuvate kasside päritolu enamasti ei tea, kuna kiisud on varem pikalt varjupaigas viibinud. "Kui oleme otse omanikelt või omanike tuttavatelt tõuloomi vastu võtnud, siis on need loobumised olnud pigem väga kummalised - väidetavalt lihtsalt ei saa loomapidamisega hakkama, on loobutud loomade põieprobleemide tõttu, aga ei saa väita, et see haigus vaid tõuloomi kimbutaks, pigem stress või vale toit ja on toodud ka loobumise põhjuseks näiteks, et siiam poegib ja kui te poegi vastu ei võta, viskab pereisa nad vastu seina surnuks," toob ta ekstreemse näite. "Me pole otseselt oma suhtlusega veel loomade algse päritoluni jõudnud, kuna seal vahepeal toimub juba päris suur segadus ja tegemist on väga äärmuslike inimestega."
Ta lisab, et vabatahtlike seisukohast ei erine millerdajad tavalistest kodukasside paljundajatest – samamoodi võtavad nende kasside pojad koduvõimaluse varjupaigakasside eest. "Millerdajad teevad seda raha pärast, kodukasside paljundajad puhtast teadmatusest, ignorantsusest, seega viimased on vabatahtlike jaoks isegi hullem variant."
Jätk.. lemmikloom.delfi.ee
.jpg)
