Pesaleidja hoolealune Ville suri: vabatahtlikud jäävad Villet meenutama kui üht väga erilist kassipoissi

Pesaleidja hoolealune Ville suri: vabatahtlikud jäävad Villet meenutama kui üht väga erilist kassipoissi
24.09.2019

Kassiabiorganisatsiooni Pesaleidja MTÜ hoole all on pea pool tuhat kassi, kellest üks oli Ville. Kahjuks ei suutnud vabatahtlikud ja arstid Villet aidata ja kass lahkus parematele jahimaadele. Pesaleidja MTÜ meenutab Villet ja palub abi, et tasuda kassi raviarved.

"Ville oli tõesti üks eriline kuju," meenutab Pesaleidja MTÜ vabatahtlik Kairit Pall oma hoolealust. Ville saabus Pesaleidjasse aasta tagasi. Ta tuli Valga varjupaigast pealinna lootuses endale nii kiiremini uus kodu leida. Seal oli ta kannatlikult oodanud juba aastakese, kuid tulutult. Pesaleidja kassitoas ootas Ville veel kaks aastat, kuid siis sai kurbus temast võitu. Ville ei jaksanud enam oodata ja suri.

Vabatahtlik meenutab Villet kui meeldejäävat ja huvitavat kassipoissi, kel olid oma vahvad kiiksud, näiteks meeldis talle värsket kraanivett jooma lipsata, kui keegi kassitoa eesruumis kraani avas. Seisev vesi ei olnud üldse tema teema. Mingi aeg muutus ta aga vabatahtlike vastu kurjaks ja kippus suvalistel hetkedel ründama, räägib Pall. See muutis vabatahtlikud kohe väga murelikuks ning Ville saadeti arstile kontrolli.

Pahatihti tähendavad sellised ootamatud agressiivsuse ilmingud, et kassil on tõsine tervisemure. Tookord (märtsikuus) avastatiki Villelt neerukivid ning määrati ka ravi. Ville aga ründas edasi, miski oli tal hingel. Eriti vägivaldseks muutus ta siis, kui teised kassid ravi said, mistõttu otsustati Ville teistest eraldada. Vabatahtlike käed-jalad olid tema hambajälgi täis. Ka armid Kairiti kätel jäävad talle igaveseks lahkunud Villet meenutama.